Otse põhisisu juurde

Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh

Veel 21. sajandil eksisteerivad sellised rongijaamad.
Mombasa rongijaam
Mombasast Nairobisse saamiseks on võimalusi mitmeid. Otsustasime ära proovida kohaliku rongi. Rong sõidab kolm korda nädalas suunal Mombasa-Nairobi ning vastupidi. Kuna praegu on Keenias nö "low season", siis piletid saime osta samal päeval, vaid tunnike enne sõitu. Õigemini enne ametlikku sõiduaega. Võimalik on valida kolme erineva klassi vahel. Kolmas klass on kõige soodsam, tavalised istmed ning magamisvõimalus puudub. Teine klass on juba pea kaks korda kallim ning hõlmab nelja inimese kupeed koos hommiku ja õhtusöögiga (vastavalt soovile). Esimese klassi kupeed tundusid võrreldes teise klassi omadega lihtsalt ruumikamad olevat. Reisisime teises klassis. Kupees olime kahekesi ning lisaks võtsime ka hommikusöögi. 

Kõige rohkem inimesi oligi kolmandas klassis, väidetavalt kuskil 20 ringis. Nende hulka kuulusid ka kaks seljakotirändurit Saksamaalt, kes ohtuse mõttes tõid kõik oma asjad meie kupeesse, kuna osad kohalikud tüübid olid väga kahtlaselt nende asjadel silma peal hoidnud. Kusjuures pärast seda kui sakslased said seljakotid ohutusse kaugusesse viidud, olid kohalikud kohe uurinud, et kus seljakotid on.

Ametlikult pidanuks rong väljuma kell 19:00 ning Nairobisse jõudma 13 tundi hiljem, so 08:00 järgmisel hommikul. Tegelikult päris nii ei läinud. 

Aga me oleme ju Aafrikas, nii et hakuna matata.

Reaalsuses väljusime poolteist tundi hiljem, so 20:30, mis ilmselt Aafrika mõistes ei olegi kõige hullem. Kohale aga jõudsime kell 15:00, ehk siis ligi 19 tundi hiljem (ooteajaga pea 21 tundi hiljem). Jumal tänatud, et olime kupees, kus sai ka pikali olla ja kohati isegi silma kinni panna. Rongisõit ise oli lärmakas ning rong rappus ühelt küljelt teisele  (ma ei tea, kuidas see võimalik on ja ei ole ka kunagi varem näinud, et rong võib niimoodi rappuda. Ei puudunud palju sellest, et oleksin merehaigeks jäänud). Sõidu jooksul tegi rong mitmeid peatusi ja alguses oli palavuse tõttu üsna raske olla, kuna õhk ei liikunud kohe üldse mitte. Õhtu jooksul aga olukord paranes.
Äratuse panime päikesetõusu ajaks, so kella 06:00, kuna lootsime näha metsikut loodust ja loomi. Kahjuks olime aga öösel läbinud rahvuspargi ja päikesetõusuga jätkus sõit enamasti erinevate külade vahel. Loomi küll ei näinud, see-eest aga Keenia metsikut maastikku ja loodust. Nairobisse jõudes oli rongisõidust tõsiselt kopp ees, toiduvarud otsas ja väsimus suur. 

Mombasa rongijaam.
Väga-väga kitsad koridorid.
Hommikusöök.
Meie kupee
Kupee


Kommentaarid

ENIMLOETUD

Sansibar

Päikeseloojang Stone Town Sansibar on paradiisisaar Ida- Aafrikas, ühtlasi ka Tansaania liiduriik, mis on eraldatud mandrist 35 kilomeetrise kanaliga. Sansibar on umbes 90km pikk ning 40km lai. Saarel on ilusad valged liivarannad, palmidega ääristatud rannariba, soe vesi ja päike - ideaalne koht rannamõnude nautimiseks. Ligi 90 % saare elanikest on moslemid, seega alkoholi tarbimine avalikus kohas on keelatud ning naised peaksid katma oma käed ja jalad ( põhimõtteliselt pealaest jalataldateni kaetud). 35+ kraadise kuumuse käes mina ja ka paljud teised naisturistid seda aga ei suutnud.  Saarele läksime Dar Es Salaamist praamiga, mis on omaette katsumus. Sadamas üritavad paljud petta ning väidavad, et müüvad pileteid praamile või, et töötavad mõne praamifirma jaoks. Ignoreerides kõiki petiseid, suundusime "Kilimanjaro Fast ferries Ltd" poole, mille leidmine on õnneks üsna lihtne. Sõit võtab aega 1,5 tundi ning maksab 35 USD. Pakkujaid on erinevaid, ning võib juhtud...

Türgi ja kebabid

Gruusias olles plaanisime 5 päevaks või maksimaalselt nädalaks põgeneda Türki. Meie plaan aga ebaõnnestus, kuna Türgis veetsime kokku pea 3 nädalat. Mulle meeldis Türgis, kohe väga meeldis! Teekond Türki algas Batumist, kust suundusime marshrutkata piirilinna Sarpisse, sealt edasi juba paaritunnine bussisõit Trabzoni. Trabzonis pikalt ei peatunud, kuna otsustasime ühe jutiga minna Ankarasse, seega ootas ees 11 tunnine öine bussisõit pealinna poole. Öise bussisõidu võib olla ainukeseks plussplooleks on see, et ei pea muretsema öömaja pärast, kuid bussis magamine on minu jaoks suhteliselt võimatu. Mitmed tunnid "Braking Bad" seltsis, aeg ajalt üritades silma kinni lasta, kuid lõppkokkuvõttes jõudes Ankarasse oli väsimus kiirelt tulema. Ankara Kohale jõudsime hommikul kella 8 paiku. Leidsime couchsurfingust inimese, kes meile bussijaama lahkelt vastu tuli, jagas infot linna kohta, tõdedes, et siin ei ole mitte midagi teha ega näha ja kui tahame õiget Türgit näha, siis selle jaok...

Bali

Bali on väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgeim nendest Anguni tegevvulkaan, 3142 meetrit. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala 5632 km². Saarel elab enam kui 4 miljonit inimest. Bali erineb muust Indoneesiast usu poolest- kui Indoneesias valitseb üldiselt islamism, siis siinsetest elanikest enam kui 90% on hindud. Ka meie eelmine sihtkoht, Florese saar oli hoopiski kristlik. Bali on paljudele teada-tuntud turismisihtkoht. Peamine piirkond on Lõuna-Bali, kus võib valgeid näha igal nurgal siblimas kui sipelgaid. Arvasime, et kogu Bali on selline - pungil täis turiste, kuid päris nii see ei ole. Meie avastus oli üsna meeldiv, kui jõudsime Põhja-Balisse. Ilmselt on turistide vähesus tingitud ka hooajast- Jaanuar ning veebruar on vihmased perioodid. Vihmahooaeg tähendab üldiselt seda, et päevas korra sajab ning ülejäänud aja on päikesepaisteline. Olenevalt piirkonnast sajutihedus muidugi varieerub. Lovina ...