Kohvi sünnimaal, Etioopias

Traditsiooniline väga kange kohvi,
mida juuakse ohtra suhkruga

Üks kohalik mees ütles, et oma kuuekümne eluaasta jooksul ei ole tema kuulnud, et valged inimesed tahaksid mööda maad Keeniast Etioopiasse minna. Ka internetiavarustest oli keerukas antud marsruudi kohta asjakohast infot leida. Allikad olid aegunud ja paljud väitsid, et Nairobist ei saagi otse Etioopia piiri äärde.

Varuvariandina oleksime võinud ka lennata, kuid maad mööda on palju huvitavam ja tegelikult oli väike uudishimu teada saada antud teeoludest. Niisiis, tegime ise uurimistööd. 

Kõik bussid piiri äärde lähevad Eastleigh nimelisest linnaosast, mis on tuntud kui „Little Mogadishu“. Mogadishu on Somaalia pealinn. Eastleigh asukateks on 90% ulatuses Somaalia immigrandid ja väidetavalt isegi kohalikud keenialased väldivad antud piirkonna külastamist. Ka meie ei plaaninud sinna minna, kuid läks teisiti. Tegelikult on nii, et päeval on igal pool üsna ohutu, kuid pimedas tasub niimõndagi piirkonda Nairobis vältida, kaasa arvatud Eastleigh.

Kui ootasime bussi peale minekut, hoiatati meid mitmeid kordi, et hoiaksime pagasil silma peal. Kõik tahatsid olla suured sõbrad ja oli oht, et kui paneme pagasi liiga vara bussi, siis varastatakse see teisest aknast lihtsalt ära. Kontingent oli väga kahtlane. Buss väljus pooleteise tunnise hilinemisega, millele omakorda lisandus tunnike Nairobi ummikus. Autojuhtidele meeldib mängida liikluses tetrist. Kuigi nad ei ole selles väga osavad. Esialgu pidime sõitma Marsabit nimelisse linnakesse, kohale jõudes ja varahommikul seljakottidega juba öömaja otsides, selgus, et piirilinna on vaid 3 tunni kaugusel. Igasuguste allikate põhjal teadsime meie, et teeolud on väga halvad ja jäänud oli veel umbes samapalju, 12 tundi. Jooksime tagasi bussi peale. 

Moyalesse jõudsime u. 4 tundi hiljem, kogu bussisõit Nairobist võttis aega u. 11 tundi. Moyales (Keenia pool) pidime veetma päevakese, kuna Etioopiasse saime siseneda alles järgneval päeval. Vahepeal, teelõigul Isiolo-Marsabit oli bussis ka relvastatud valve. 

Piiriületus

Suureks plaaniks oli jõuda ühe päevaga Addis Ababa lähedale Awassa linna. Kuna aga piiril istusime kokku 6 tundi, siis meie plaan ei sujunud päris nii nagu olime lootnud. Etioopia viisa saime Stockholmist Etioopia saatkonnast, mille taotlesime kunagi Jaanuaris. Probleem seisnes nüüd selles, et viisa peal oli „Date of Issue“ märgitud 22. märts, kuid oleks pidanud olema 22.Jaanuar, mil viisa väljastati.  Nüüd  kaheldi viisa õigsuses. Kuigi meile öeldi, et arvatavasti on tegemist saatkonna poolse veaga, siis oodati kellegi kõrgema ülemuse kinnitust, et meid üle piiri lasta. Ootasime tunni, kaks ja siis juba kolm, kuid ikka väideti, et oodatakse ülemuse vastust. Vahepeal oli piiripunkt mitteametlikult suletud pooleteist tunnise koosoleku tõttu, sellele järgnes sama pikk lõunapaus. Kui meie tahtsime lõunale minna, siis keelati see ära. Kardeti, et paneme plehku ja siseneme ebaseaduslikult riiki (hoolimata sellest, et passid olid piiriametnike käes). Lõunale saadeti eskordiga, kes hoidis meil esimesed 15 minutit silma peal ja siis ütles, et läheksime ikka pärast piiripunkti tagasi ning kadus.

Vahepeal saime aga ühendust välisministeeriumiga ja Ardo hea sõber võttis ühendust Etioopia saatkonnaga Stockholmis, kes omakorda lubasid kontakteeruda Moyale piiripunktiga. Tundub, et üks hetk võttiski saatkond ühendust ja väitsid, et kuna viisa on väljastatud pea kolm kuud tagasi, siis pole välistatud, et mõni näpukas on sisse jäänud. Tuli välja, et ka üks tempel oli puudu. Igatahes pärast 6 tundi ootamist, saime templid passi ja võisime piiri ületada.

Nüüdseks oleme Etioopia pealinnas, Addis Ababas.

Läbitud kilomeetrid:

Nairobi-Moyale 779 km (11 tundi bussiga)

Moyale – Awassa 508km (14 tundi bussiga)

Awassa - Addis Ababa 275 km (5 tundi bussiga)