Otse põhisisu juurde

Keenia rannikul

Kui ma Eestis väldin igasugu suhkrustatud jookide tarbimist,
 siis Coca on lausa jumalik siinses kuumuses.
Enne kui hakkasime liikuma Keenia poole, veetsime päevakese veel Dar Es Salaamis, kus külastasime kuulsat kalaturgu ( „Fish Market“) ning Kariakoo turgu (tegemist on ilmselt ühe huvitaivama ning suurima turuga, mida seni oma reiside jooksul külastanud olen. Ja neid turgusid on väga palju!). Läksime turule kaks kätt taskus, ohutuse mõttes ei soovitatud meil kaasa võtta seljakotti koos kaamera ja muude väärtuslikemate esemetega, seetõttu on vaid paar telefoniga tehtud klõpsu.

Kariakoo market,
Dar Es Salaam
Kariakoo market,
Dar Es Salaam
Fish market,
Dar Es Salaam

Dar´ist aga juba Keenia ranniku äärde, Mombasa poole. Jällegi varahommikune buss ning „mõnusad“ 10 tundi bussisõitu. Keeniasse sisenemiseks tegime paar päeva enne e-visa, mis maksis 50 USD. Õnneks olid piiriületuseks vajalikud asjad aetud – prinditud e-viisa, maksekinnitus ning kollapalaviku vaktsiinipass ( mida on nõutud nii Tansaanias, kui ka Keenias). Enne piirini jõudmist hoiatas meid bussi konduktor, et peaksime võimalikult kiiresti piiriületuse tehtud saama, vastasel juhul jäetakse meid lihtsalt bussist maha. Olgu mainitud, et olime ühed esimestest, kes said piiri ületatud (hoolimata sellest, et kõik teised reisijad tundusid olevat Tansaania või Keenia päritolu). Kõik sujus üsna lihtsasti ja kiiresti – kontrolliti viisa ja vaktsiini olemaslu, vaadati läbi seljakotid ning suunati kuskile taharuumi ühe toreda tädi juurde, kes jällegi kontrollis, et viisa oleks olemas, küsis paar küsimust, a´la kuhu oleme suundumas ning kaua plaanime veeta Keenias. Küsimustele vastatud, tempel passi ning olimegi Keenias.   

Enne Mombasat tegime paaripäevase peatuse kuurortlinnas, Diani Beach. Esialgu plaanisimegi veeta aega rannikul ja seejärel juba sisemaale, Nairobi poole. Dianist Mombasasse läksime kohaliku ühistranspordi, matatu bussiga. 30km sõit võtab aega u. tunnikese, millele lisandub ka u. 15 min. praamisõitu. Mombasa on suuruselt teine linn Keenias ning ta on justkui mandrist eraldatud saarelinn. Mombasa kitsad, räpased, rahvastatud tänavad meenutavad kohati Indiat (kuid India olevat u. 9 korda hullem).

Tuliahouse backpackers, Mombasa.
Nyali beach, Mombasa
Ühistransport ehk matatu bussid on küll valitsuse poolt reguleeritud ( sõidusuunad ja hinnad), kuid bussid ise kuuluvad erakättesse, mis tähendab seda, et omanikud on näinud tihtipeale kurja vaeva oma bussi kõige atraktiivsemaks muutmise või parima helisüsteemi monteerimisega. Kuna matatu´sid liigub meeletult palju, siis tänavapilt on väga kirju- küll võib näha lateksist istmekatteid, loomamustriga bussilage või näiteks matatu´d kirjaga „Dirty Diana“. Fantaasiad on piiritud.

Matatu
Käsitööna vanadest rehvidest valminud Keenia plätud. 

Mombasas külastasime loodusparki, Haller Park.







Kui Tansaanias kerjati tänaval tavakombel raha või üritati valgetele turistidele jumal teab mida pähe määrida, siis mulle tundub, et kohati on Keenias „kerjamine“ juba teisel tasemel. Loomulikult on ka neid, kes istuvad kuskil nurgas käsi väljasirutatud, kuid teinekord võib meetod olla hoopis teistsugune. Näiteks tänaval jalutates on meile lähenenud mitmed mehed, kes hakkavad juttu ajama. Räägivad lihtsalt elust, uurivad kes me oleme, kust me tuleme, kuidas elu jne, kusjuures vestlus võib venida päris pikaks ja kui alguses mõtled, et mida jälle see mees tahab, siis mõne aja pärast võib jääda mulje, et ta soovibki vaid rääkida. Aga ei. Vestlus lõppeb ikka sõnadega „ Give me some money“ või „ buy me some food“. Tahaks ju neid aidata aga kui iga päev läheneb meile kümneid kerjajaid, siis mille eest me ise varsti süüa ostame ?

Teen oma blogitäiendust Mombasa – Nairobi rongist ja just hetk tagasi jalutas meie kupeest mööda automaadiga mees, kes sõbralikult meile naeratas.
Kusjuures, automaatidega mehi on palju. Eelkõige pankade, pangaautomaatide, hotellide ning suurtemate kaubanduskeskuste juures on alati vähemalt üks relvastatud valveisik. Kaubanduskeskusesse sisenedes kontrollitakse alati kõik inimesed läbi ja kõik kaasasolevad kotid. Autode pagasnikud otsitakse läbi ning metallidetektoriga vaadatakse, et ega mõnda pommi kusagil ole. Ja nii igas suuremas kaubanduskeskuses.


Järgmises postituses veidi rongisõidust. 

Nüüdseks oleme Keenia pealinnas, Nairobis.


Läbitud kilomeetrid:
Diani - Mombasa 30 km ( 45 min kohaliku matatu bussiga ning u. 10 minutit praamiga)
Mombasa kesklinn– Nyali beach – Mombasa kesklinn 16 km ( 45 min tuktuk)
Mombasa- Nairobi 484 km (19 tundi rongis)

Kommentaarid

ENIMLOETUD

Sansibar

Päikeseloojang Stone Town Sansibar on paradiisisaar Ida- Aafrikas, ühtlasi ka Tansaania liiduriik, mis on eraldatud mandrist 35 kilomeetrise kanaliga. Sansibar on umbes 90km pikk ning 40km lai. Saarel on ilusad valged liivarannad, palmidega ääristatud rannariba, soe vesi ja päike - ideaalne koht rannamõnude nautimiseks. Ligi 90 % saare elanikest on moslemid, seega alkoholi tarbimine avalikus kohas on keelatud ning naised peaksid katma oma käed ja jalad ( põhimõtteliselt pealaest jalataldateni kaetud). 35+ kraadise kuumuse käes mina ja ka paljud teised naisturistid seda aga ei suutnud.  Saarele läksime Dar Es Salaamist praamiga, mis on omaette katsumus. Sadamas üritavad paljud petta ning väidavad, et müüvad pileteid praamile või, et töötavad mõne praamifirma jaoks. Ignoreerides kõiki petiseid, suundusime "Kilimanjaro Fast ferries Ltd" poole, mille leidmine on õnneks üsna lihtne. Sõit võtab aega 1,5 tundi ning maksab 35 USD. Pakkujaid on erinevaid, ning võib juhtud...

Türgi ja kebabid

Gruusias olles plaanisime 5 päevaks või maksimaalselt nädalaks põgeneda Türki. Meie plaan aga ebaõnnestus, kuna Türgis veetsime kokku pea 3 nädalat. Mulle meeldis Türgis, kohe väga meeldis! Teekond Türki algas Batumist, kust suundusime marshrutkata piirilinna Sarpisse, sealt edasi juba paaritunnine bussisõit Trabzoni. Trabzonis pikalt ei peatunud, kuna otsustasime ühe jutiga minna Ankarasse, seega ootas ees 11 tunnine öine bussisõit pealinna poole. Öise bussisõidu võib olla ainukeseks plussplooleks on see, et ei pea muretsema öömaja pärast, kuid bussis magamine on minu jaoks suhteliselt võimatu. Mitmed tunnid "Braking Bad" seltsis, aeg ajalt üritades silma kinni lasta, kuid lõppkokkuvõttes jõudes Ankarasse oli väsimus kiirelt tulema. Ankara Kohale jõudsime hommikul kella 8 paiku. Leidsime couchsurfingust inimese, kes meile bussijaama lahkelt vastu tuli, jagas infot linna kohta, tõdedes, et siin ei ole mitte midagi teha ega näha ja kui tahame õiget Türgit näha, siis selle jaok...

Bali

Bali on väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgeim nendest Anguni tegevvulkaan, 3142 meetrit. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala 5632 km². Saarel elab enam kui 4 miljonit inimest. Bali erineb muust Indoneesiast usu poolest- kui Indoneesias valitseb üldiselt islamism, siis siinsetest elanikest enam kui 90% on hindud. Ka meie eelmine sihtkoht, Florese saar oli hoopiski kristlik. Bali on paljudele teada-tuntud turismisihtkoht. Peamine piirkond on Lõuna-Bali, kus võib valgeid näha igal nurgal siblimas kui sipelgaid. Arvasime, et kogu Bali on selline - pungil täis turiste, kuid päris nii see ei ole. Meie avastus oli üsna meeldiv, kui jõudsime Põhja-Balisse. Ilmselt on turistide vähesus tingitud ka hooajast- Jaanuar ning veebruar on vihmased perioodid. Vihmahooaeg tähendab üldiselt seda, et päevas korra sajab ning ülejäänud aja on päikesepaisteline. Olenevalt piirkonnast sajutihedus muidugi varieerub. Lovina ...