Indoneesia

Rinca island

Jaanuari alguses pakkisime järjekordselt seljakoti, et suunduda väiksele reisile. Ees ootas veidi enam kui kuu seiklust Indoneesias.

9. jaanuari varahommikul startisime lennujaama veetmaks enam kui 24 tundi lennukites ja lennujaamades. Tallinnast lendasime Amsterdami, sealt edasi Kuala Lumpuri ning lõpuks Jakartasse. Ootuspäraselt ei läinud kõik ladusalt, Tallinnas hilines lend 1,5 tundi, mistõttu pidime jooksma Amsterdamis järgmise lennu peale. Lühikese vahepeatuse tõttu jäi Kuala Lumpuri lennust maha meie seljakott, seega Jakartasse jõudes oli avastus üsna ebameeldiv. Täitsime ära vajalikud dokumendid, suundusime hostelisse ja jäime ootama informatsiooni seljakoti kohta. Tol hetkel ei olnud meil veel aimugi, et pagas oli alles Amsterdamis.

Lendasime küll KLM'iga, kuid kuna viimast lendu teostas Malaysian Airlines, jäid nemad vastutavaks. Kuna KLM vastas meie kirjadele koheselt, oleks olnud tunduvalt lihtsam nende kaudu asju ajada. Üritasime pagasi kohta jälgi ajada kodulehe kaudu, kirjutasime Malaysian Airlines'ile, kontakteerusime Jakarta lennujaamaga, kuid esimesel päeval ei saanud vastust kelleltki. Alles teise päeva õhtul teatati, et pagas on teel Amsterdamist Jakartasse ning toimetatakse meie hostelisse kell 2 öösel. Kuna lendasime hommikul pealinnast edasi Flores saarele, tuli vaid loota, et info vastab tõele. Unetu (loe: murelik) Ardo käis öösel paaril korral hosteli vastuvõtulauast uurimas pagasi kohta, kell 4 hommikul selgus, et pagas on küll jõudnud Jakartasse kuid hostelisse mitte, seega ärkasime mitu tundi varem ning suundusime lennujaama, et otsida üles oma kadunud seljakott. Jakarta lennujaam on hiiglaslik, seigeldes ühe leti juurest teise juurde ning erinevate suunamiste tulemusena kulus veidi enam kui tunnike seljakoti lõpliku asukoha leidmiseks. Kui olime seljakotiga taas ühinenud võisime rahus edasi reisida.

Jakartas veetsime vahepeal päevakese, käisime shoppamas ja ostsime paar esmatarbekaupa, leidsime aega ka Jakarta avastamiseks - jalutasime vanalinnas, külastasime Chinatow'i ning pugesime peitu hoovihma eest. On ju siiski vihmahooaeg.

Pisike osa Chinatown'ist

Old Town Jakarta

Flores'e saar

Pealinnast lendasime Labuan Bajo'sse -  linnake Flores'e saarel. Linn ise on väike ja ega seal väga midagi teha ole, pigem on tegemist nö "sillaga", mis viib Komodo või Rinca saarele ning kaunist merealust maailma avastama.

Labuan Bajos rentisime rolleri, et veidi ümbrust avastada. Suundusime lähedal asuvat juga vaatama, kuid üks vale pööre ja olime täiesti kaelani mudas. 30 kraadise kuumuse käes üritasime end läbi pressida mudast ja sopast. Kangekaelsetena ei olnud nõus ka tagasi minema ning kaks tundi möödus vahelduva eduga halval ja veel halvemal rajal.

Kui meile tundus otse üsna võimatu teed ületada ja üritasime sõita raja kõrvalt,
siis paar kohalikku sõitsid muiates lihtsalt otse läbi muda ja suure lombi.

Kohtasime teel uudishimulikke tegelasi,
kes väga tahtsid pilti teha

Lõpuks jõudsime ja Cunca Wulang joale, kus suplus oli lausa suurepärane.

Komodo varaan ja snorgeldamine

Käisime kuulsaid eelajaloolisi elukaid, Komodo varaane, ka ise vaatamas. Komodo draakon on üks suurimatest tänapäevastest roomajatest ning võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda enam kui 130 kg. Hiidsisalike organism sisaldab mürki, hammustus kutsub ohvril esile šoki. Komodo varaanid toituvad imetajatest, sisalikest ja lindudest, kuid rünnaku ohvriteks on harva sattunud ka inimesed. 1982. aastal suri Šveitsi amatöörfotograaf, kes oli saarel varaane pildistamas, praegu on varaanid aeg-ajalt rünnanud ka arutuid turiste, kes pildi saamiseks liiga lähedale kipuvad minema. Sel ajal, kui meie saart külastasime oli käes keskpäev ning sisalikud lamasid laisalt päikese eest varjus ja ei teinud turistidest väljagi.

Teel Rinca saarele

Pisike Komodo draakon

..veidi suurem Komodo draakon

Toidulõhnad meelitavad varaanid saarel asuva kohviku lähedusse, kus nad
laisalt justkui ootavad, et mõni tükike head köögist neile hambusse satub. 

Muutsime vahepeal oma plaane ja Labuan Bajost suundusime idapoole. Esialgu plaanisime hakata kohe mööda maad ja merd Jakarta poole tagasi suunduma, kuid leidsime, et Flores on väärt rohkem avastamist. Tänaseks oleme jõudnud Flores'e keskele, 1100 meetrit merepinnast asuvasse, Bajawa linnakesse.