Seekordseks plaaniks on kahe kuuga läbida 5 Kagu Aasia riiki – Tai, Kambodža, Vietnam, Laos ning Myanmar ( Burma).
Kui kolm kuud tagasi sai soetatud lennupiletid, siis marsruut nägi välja:
Tallinn- Amsterdam ( 9 tundi)- Bangkok
Tegelikkus oli aga hoopis selline:
Tallinn- Amsterdam ( 12.5 h) – Dubai ( 3 h) – Bangkok
…ehk siis jõudsime Bangkoki ligi 8 tunnise hilinemisega.
10.Veebruaril startisime Tallinnast. Esmalt ootas meid pikk vahepeatus Amsterdamis, mis loomulikult tõi kaasa ka mõningad muudatused - 9 tunnise ooteaja asemel veetsime Amsterdamis ligi 4 tundi enam. Kõigepealt muudeti väljalennu aega kahe tunni võrra, muudatus oli tingitud lennuki tehnilisest rikkest ( ei midagi hullu, väidetavalt oli midagi lihtsalt põlema läinud ?!). Kuna uus lennuk oli kordades pisem esialgsest, siis tuli hakata reisijad paigutama teistele lendudele, kaasaarvatud ka meid. Startisime Amsterdamist lõpuks kella 9 paiku õhtul. Uue marsruudina lendasime Dubaisse, kus pidime omakorda ootama 3 tundi, ning seejärel juba Dubaist Bangkoki.
Bangkok
Väsinuna ning tüdinuna kohalejõudes suundusime hosteli otsingule, kuna “suurte” planeerijatena oleme otsustanud mitte broneerida öömaju, väidetavalt peaks üsna lihtne olema kohapealt taskukohase majutuse otsing. Ligi tund aega otsinguid (tunnike kulus ilmselt seetõtti, et jalutasime lihtsalt vales suunas) komistasime juhuslikult Monomer Hosteli otsa, kus sai veedetud kaks esimest ööd. Hostel ise on üsna uus, väga puhas, taskukohane (dorm room´id), sõbraliku ja abivalmi personaliga ning ilmselt seni üks puhtamaid ja mõnusamaid hosteleid, kus olen ööbinud.
Bangkokist viis tee edasi juba Kambodžasse, kuna satume veel tagasi Taisse (ka meie tagasilend lahkub Bangkoki lennujaamast), siis veetsime Tais esialgu vaid kaks päeva.
Siem Reapi minek läks üle ootuste lihtsalt. Varahommikul suundusime bussi peale, mis viis meid otse Kambodža piirile (paljudes internetisaitides kirjutab, et buss viib piiriäärsesse linna, kust tuleb tuktukiga edasi sõita, ei viinud – saime otse piirile). Piiril tegelesime juba viisaasjadega ning seejärel bussiga edasi Siem Reapi. Ligi 9 tundi bussisõitu, piiripeal asjaajamisi ning jõudsimegi Siem Reapi.
 |
| tuk-tuk Bangkokis |
Siem Reap
Siem Reap´is asub Kambodža olulisim turismiobjekt - kuulus templitekompleks, eesotsas peatempel Angkor Wat (maailma suurim pühakoda). Soetasime ühepäeva pileti (20 USD) ning võtsime lühikese tuuri, mis tähendab seda, et esmalt leidis (Ardo ütles: „Meie ei otsi tuk-tuki, nemad otsivad meid!“, siis oli tal jumala õigus) meid linnast tuk-tuk, kes 15 USD eest sõidutas ligi 4 tundi Angkori erinevate templite vahel.
Veidike tausta ka... Oma hiigelaegadel oli Angkor maailma suurim linn. Seal elas ligi miljon inimest, samal ajal kui Londonis oli vaid 50 000 elanikku. 15. sajandil rüüstati ning vallutati linn, mistõttu Khmeerid olid sunnitud linna maha jätme ja rajama uue pealinna Phnom Penhi. Tühi ning röövitud Angkor mattus džunglisse ning see avastati uuesti alles 19.sajandil.
Kui välja arvata turistide hordid, mis sellest võimsast kohast päevade viisi läbi käivad, siis on tegemist vaatamist väärt kohaga. Angkoris võiks veeta lausa päevi, kogu kompleks on nii suur, et ühest päevast kõige nägemiseks kindlasti ei piisa. Võimalik on soetada ka kolme- ning seitsmepäeva pileteid.
Üleüldse Siem Reapis ei saa nagu arugi, et oleks vaeses Kambodžas. Kui mitte arvestada mustust ja prügi tänavatel, siis meeletul hulgal turiste, melu ja elu, läänelikud restoranid, öömajad, samuti ka keskmisest kõrgemad hinnad muudavad kogu õhkkonna kuidagi mitte-Kambodžalikuks (tahaks öelda euroopalikuks, kuid see ka vist ei oleks päris õige sõna).
 |
| Üsna pisikese bussiga piirilt Siem Reapi ( 2h sõitu). Kõik seljakotid ja kohvrid mahuvad ilusasti juhi kõrvalistmele. |
 |
| Sieam Reap´i populaarseima tänava "Pub street" ühes paljudest restoranidest. |
 |
| Angkori templitekompleks |
 |
| Angkori Templitekompleks |
 |
| Angkori templitekompleks |
 |
| Angkori templitekompleks |
 |
| Angkori templitekompleks. Väike puhkepaus. |
Phnom Penh
Pealinna sõit võttis ligi 7 tundi, selleks valisime ka veidi mugavama ja mitte just kõige odavama bussifirma – Giant Ibis. 15 USD saime mugavad istmed, rohkem jalaruumi, konditsioneeri, äkilise ja kiire sõidustiiliga bussijuhi ning toreda abilise, kes lubas reisijatele: „everyone will have a snake“
Tõlkeks eelkõige emale J Snake = uss; snack = suupiste
(selleks ussikeseks oli tegelikult croissant)
Phnom Penhi suundusime tegelikult Vietnami viisaasju ajama, kuid oh üllatust.... onju Hiina uue aasta pidustused, mis tähendab seda, et sel nädalal ei toimu mitte midagi. Loomulikult on võimalus soetada Express Visa, kuid see maksab tavaviisast kaks korda enam. Kuna Phnom Penh ei ole koht, kus aega raisata, siis suundusime edasi ranniku äärde ja üritame oma viisaasjad korda saada järgmise nädala Algul Sihanouk Ville´s.
Pealinna kohta ei oskagi nagu midagi erilist kirjutada, võin vaid öelda, et seal on lihtsalt liiga palju KÕIKE. Sagimist, lärmi, prügi, inimesi, tuk-tuke, autosid, jalgrattureid jnejne. Kindlasti on väärt külastamist kohalikud turud, kus müüakse kõike, kuid valge inimesena on ilmselt paratamatu, et hind määratakse ka tunduvalt kõrgem.
Proovisime ära ka küpsetatud vaglad ning mingisuged ritsikataolised olendid. Kommentaariks niipalju, et enam ei taha. Ka oma ülejäägid andsime ühele kerjusele. Ei olnud just eriline maitseelamus, eelkõige vaglad.
 |
| Kütus otsas? Aga palun, võimalus tankida mitmetes kohtades tee ääres. |
 |
| Phnom Penh´i turul |
 |
| Phnom Penh´i turul |
 |
| Küpsetatud banaanid. |
 |
| Duriani? |
 |
| Need on ilmselt haned... |
 |
| Käisime söömas. Veiseliha punaste sipelgatega ning mingit sorti küpsetatud merekarbid. |
Eile, so 16. veebruaril jõudsime rannikulinna Kep. Täna oma blogi kirjutades istungi palmi all, mõnusal lamamistoolil vaatega merele ning naudin vaikust, meretuult ja lõputut vaadet Tai lahele.
Jätkub....
Kommentaarid
Postita kommentaar