Uus sihtpunkt - uued seiklused

Kui juba alustan uue blogiga, siis leian, et esmalt on suurepärane viis teha viisakas lõpp eelnevale kirjutisele - pea aasta veedetud Austraaliale. Blogipidamine jäi poolikuks, kuna saabusin Eestisse enamus sõpradele ja tuttavatele etteteatamata, seega ei tahtnud enda tegemisi avalikustada blogi kaudu. Ehk siis pärast kuu aega Malaisias viibimist suundusin Prantsusmaa poole, sealt Riiga ning edasi juba kodumaale. Veedetud aeg teispool mandrit oli igati õpetlik, seiklusrohke ja aeg ajalt tuleb igatsus peale ka. Tundub, et elu Austraalias oli kuidagi muretum ja vabam. 

Tagasi Tallinna saabusin detsembri keskpaigas, kuid juba tol hetkel teadsin, et sellega minu seiklused ei lõppe, mõtted liikusid juba erinevates suundades ning ühtlasi planeerisime ka uut reisi. Ei möödunud kolme kuudki, kui leidsin enda taskust järjekordse lennupileti, seekordseks sihtpunktiks Gruusia. Väljalennu kuupäevaks 4.märts ning tagasi peaksin saabuma umbes-täpselt 29.ndal aprillil.

Tbilisi, Gruusia.

Miks just Gruusia ? Paljude inimeste suust kõlab üllatav reaktsioon: "Mida sa seal teed üldse?" ja "Miks just Gruusiasse?". "Reisima lähen!" on ehk kõige lihtsam vastata. Eks Ardo suutis mind natuke ka heas mõttes mõjutada oma suure huvi ja sooviga Gruusia vastu. Ei ole küll kunagi mõlenud, et Gruusia võiks olla koht, kuhu tahaksin iga hinna eest minna, seda enam on aga rohkem põnevust ja seiklust.

Gruusiasse saabusime 5. märtsi varahommikul, mil esmalt otsisime  väljavalitud "Friends" hosteli, kus natukene patareisid laadida ning välja puhata. Järgnevad paar päeva avastasime pealinna Tbilisi´t, samuti kohtusime Makedoonias koolitusel viibinud kohaliku tüdruku Mariamiga, kes oskas väga palju nõu anda, et mida üldse teha ja näha. Mingitel teadmata põhjustel jäime veidi ajahätta oma reisi organiseerimise ja planeerimisega, seega saabudes sihtpunkti, ei teadnud just kuigipalju, et mis meid üldse ees ootab. Pigem lähtusime asjaolust "Let´s just go with the flow."

Paarile päevale Tbilisis järgnes juba 5 tunnine marshutkasõit naaberriiki Armeeniasse, Yerevani. Kuna oleme saabunud siiapoole jahedamal ajal ning madalhooajal, mil üldiselt väga turiste ei kohta, siis esialgu suundusime nädalaks Armeeniass, lootuses, et tagasi Gruusiasse tulles võib näha juba märke kevadest. Samas pean tunnistama, et täitsa mõnus on reisida kui ei kohta väga palju teisi turiste-rändajaid. Tundub, et meid võetakse vastu veel parema meele ja külalislahkusega. Oleme päris mitmes külalismajas olnud selle aasta esimesed kliendid ja loomulikult ka ainukesed :)