Oktoober Kedronis

Mõtlesin, et olen viisakas ja küpsetan pere tagasituleku puhul midagi.
Valmis banaanileib.

Kuu Kedronis on kohe läbi saamas. Tegelikult on kuu juba möödunud, kuid pere saabub koju täna, so 20. novembril. Ma ei saa aru, kuhu see aeg ruttab nii meeletult kiiresti? 
Pean aga tunnistama, et harjusin kiiresti ära siinse eluga. Isegi sellega, et pean öösel koerte urina või haugatuse peale, mitte ühe korra vaid korduvalt üles ärkama, sest kella kahe ajal on kõige õigem aeg hädale minna või possumite peale haukuma. Võin ühekäe sõrmedel kokku lugeda ööd, mis selle kuu jooskul on möödunud rahulikult, koerte urisemise või haukumiseta. Vaatamata sellele on Bobby ja Molly omaks saanud ja tundub, et penid peavad mindki juba väikestviisi "perenaiseks". Kui esimesed paar nädalat magasid mõlemad elutoas, siis viimatel nädalatel on nad vaikselt vedanud ennast minu tuppa, kes kapi alla, kes voodi kõrvale. Samuti järgnevad nad mulle kõikjale - kui olen toas, on koerad toas; olen terrassil, tulevad koerad terrassil; olen aias, teadagi, kus koerad on.. Armas!

Kuna koerad tulevad ööseks minu tuppa,
et mitte põrandal magada,
üritasin ka nende magamisasemed ära paigutada :)

Ilmselgelt ei saanud Bobby ja Molly aru,
kui palusin neil kaamerasee vaadata :)

Kui vaja oskavad koerad väga hästi poseerida: 

Alati kui lähen kodust minema, on päris kurb kuulda koeri nutmas, samas jälle ei ületa miski neid emotsioone, mis nad väljendavad, kui saabun tagasi. Nii et koertega on kõik hästi, kiidan iseennast ja arvan, et olen olnud päris hea perenaine (A)

Kanad on ka elus. Viimase kuu jooksul ei ole küll ühtgi muna näinud, võib olla on nemad veel stressis, kuid vähemalt tatsavad aias ringi. :D

Üks väike õnnetus muidugi juhtus ka. Paar nädalat tagasi oli mul veel ka viies hoolealune, kes oma väiksuse ja pea nähtamatu oleku tõttu, oli jäänud tagaplaanile, selleks oli kuldkala. Samas kui omanikud lahkusid, mainisid viimasel hetkel, et õues tünnis on kuldkala ja kui meeles, siis võin talle süüa anda. Oli küll meeles, kuid viimasel ajal on meeletult kuum olnud ja selleks ajaks kui taipasin, et ehk peaks tünni vett juurde panema, olid veevarud juba märkimisväärselt vähenenud. Samas...Teine variat on ka, tünni kohal kasvab üks laimipuu, mis toodab aktiivselt vilju, puu otsast oli alla kukkunud laim, täpselt tünni ja ilmselgelt võis tabada kuldkala. Laim ise on ju umbes sama suur kui kala, nii et hoop võis olla määrav. Ehk siis pidasin vahepeal matuseid. Puhaku ta rahus! :)

Pidin pilti tegema, kuna see üleöö tekkinud võrk,
 oli meeletult suur

...

Natuke teisele teemale...

Olen vahelduva eduga hõivatud ka tööga, nädalas ikka mõned korrad leian end kas Installexi poistega messibokse "ehitamas" või Premieris paprikaid pakkimas. Olen teinud ka öiseid vahetusi, so kella 1st öösel 9-10ni hommikul. Pean jällegi mainima, ega need öised vahetused toredad ole aga kui aeg ajalt on võimalus, siis lähen, teen ja kannatan ära. Ei kujuta aga ette, kuidas mõned inimesed elavadki nii aastaid! See on päris kurnav!

Põhiliselt olengi aega veetnud Kedronis, töötanud ja lähiübruses ringi uudistanud.

Midagi mälestuseks perele...

PS!!! Minu järgmine postitus tuleb loodetavasti juba hoopis teisest kohast ja hoopis teisel teemal. ;)