Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2017 postitused

Yogyakartast Jakartasse

Veepalee Yogyakartas Kui suur on tõenäosus, et keset Indoneesiat tuleb kaubanduskeskuses vastu kohalik meesterahvas ning saades jaatava vastuse küsimuse peale, kas oleme Eestist, küsib tema "Kuidas läheb?" Täpselt nii meiega igatahes juhtus. Meile lähenes meesterahvas, kuna nägi seljakoti peal Eesti lippu. Selgus, et noormees on abielus eestlannaga ja elab Pärnus, hetkel on ta aga Indoneesias pere külastamas. Alguses ehmatas veidi ära küll, sest üldiselt tullakse juttu rääkima mingi kindla tagamõttega - peaasjalikult tahetakse raha saada või miskit pähe määrida. Rong on üsna mugav viis jaava saarel reisimiseks Yogyakartas asub maailma suurim budistlik tempel, hoolimata sellest, et Indoneesia ise on suurima moslemi populatsiooniga riik. Templi ehitamise kohta puuduvad täpsed andmed, arvatakse, et see rajati 8ndal sajandil ning ehitamiseks kulus 75 aastat. 15nda sajandi paiku, mil toimus massiline islami pealetung, jäeti tempel maha ning sajandeid oli see peid...

Kõndisin ükskord kraatri serval

Lõpuks, pärast pea kahe nädalast ootamist ja immigratsioonivahet sõelumist, saime ka oma viisad pikendatud. Kolmandal, viimasel visiidil oli immigratsiooniametist vaja vaid passid kätte saada, selleks kulus umbes pool tundi.  Veetsime veel viimase öö Denpasaris ning juba järgmisel päeval kihutasime bussi ning praamiga Jaava saarele, P robolinggo nimelisse linna.  Jaava on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2014.aasta seisuga elas saarel 141 miljonit inimest, mis on 56,7% kogu Indoneesia rahvastikust. Kui lahkusime Balilt, oli plaan jõuda Indoneesia kõige kuulsama vulkaani, Mt. Bromo, otsa. Probolinggost edasi väiksesse külla Cemoro Lawangi, mille kõrgus merepinnast on 2217 meetrit ning asub see otse Bromo küljel. Sealt oli kraatrile pääsemine juba jalutuskäigu kaugusel. Kui seni on joped kasutult seljakotis kaasa reisinud, siis Cemoro Lawangis said need kenasti kasutust. Kliima meenutas seal pigem jahedat eestimaist sügist kui troopilist Indoneesiat. Kuna kogu üm...

Bali

Bali on väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgeim nendest Anguni tegevvulkaan, 3142 meetrit. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala 5632 km². Saarel elab enam kui 4 miljonit inimest. Bali erineb muust Indoneesiast usu poolest- kui Indoneesias valitseb üldiselt islamism, siis siinsetest elanikest enam kui 90% on hindud. Ka meie eelmine sihtkoht, Florese saar oli hoopiski kristlik. Bali on paljudele teada-tuntud turismisihtkoht. Peamine piirkond on Lõuna-Bali, kus võib valgeid näha igal nurgal siblimas kui sipelgaid. Arvasime, et kogu Bali on selline - pungil täis turiste, kuid päris nii see ei ole. Meie avastus oli üsna meeldiv, kui jõudsime Põhja-Balisse. Ilmselt on turistide vähesus tingitud ka hooajast- Jaanuar ning veebruar on vihmased perioodid. Vihmahooaeg tähendab üldiselt seda, et päevas korra sajab ning ülejäänud aja on päikesepaisteline. Olenevalt piirkonnast sajutihedus muidugi varieerub. Lovina ...